Taimede hooldus: lõikamine

TÄHKLAVENDEL (Lavandula angustifolia)
Lavendlid armastavad päikest ja tuulevaikset kasvukohta. Neile meeldib kuivem, mitte väga rammus muld. Nad ei talu happelist pinnast.
Lavendleid tuleb 2× aastas kärpida: esimest korda siis, kui eemaldatakse õitsenud õievarred ja teist korda varakevadel, kui lõigatakse ära talve jooksul kahjustunud igihaljas lehestik või kui kahjustusi ei ole, siis pügatakse puhmas kenasti vormi.

(Allikas: http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/Lavendel.htm)

Ajakirjas Aed (10/2003) avaldatud Rein Sanderi artikli Lavendel aias andmetel lõigatakse kevadel ära külma saanud ladvad ja lume raskuse all murdunud oksad, augustis tehakse vormilõikus. Noored võrsed jõuavad siis enne sügiskülma veel piisavalt puituda, tihe poolümar mätas talvitub ja talub lumekoormat paremini kui hõre.

Lisaks: tähklavendli sordid (nt Munstead, Hidcote, Rosea) ei anna seemnest paljundamisel 100% sordiehtsaid taimi.

NIPPONI ENELAS (Spiraea nipponica)
Nipponi enelas õitseb mais-juunis, kaunilt kaarduvad oksad on sel ajal üleni kaetud valgete õitega. Õitseb eelmise aasta võrsetel. Lõikamise eesmärk on sundida põõsast kasvatama suvega uued noored kaarjad oksad, mis kattuvad järgmisel kevadel õievahuga.
Peale õitsemist lõigake põõsast välja vanemaid õitsenud oksi, vt joonist. Noorel põõsal eemaldage enam-vähem kõik õitsenud oksad, vanemal umbes kolmandik. Lõigake võimalikult maapinna lähedalt, kuna see soodustab uute elujõuliste võrsete kasvu. Tekivad nipponi enelale omased pikad kaarduvad oksad, mis õitsevad rikkalikult. Lõikamata põõsas muutub varsti tihedaks ja vähe õitsevaks pässakaks.
Samamoodi lõigake ka tuhkur enelat (S. cinerea).

Vead

• Pärast õitsemist lõigatakse ära pruunistunud õisikud, et põõsas näeks ilus välja. See ergutab lõikekoha juures kasvama hulgaliselt külgvõrseid, suvega kasvab sinna "luud". Järgmisel aastal need peened oksad õitsevad, ilusaid pikki õiekaari põõsal aga pole. Tuhkur ja nipponi enelas jätke pigem lõikamata, kui hakkate teda kärpima.


• Suvel kärbitakse noori aastakasve.


• Vana põõsa noorendamiseks lõigatakse ära kõik oksad.

(Allikas: Maakodu erinumber "Suvi aias": Põõsas ootab tarka lõikajat, Kaja Kurg, 2006)


JAAPANI ENELAS (Spiraea japonica)
Jaapani enelal on palju eri värvi õite ja lehestikuga sorte. Õitseb sama aasta võrsetel. Kuna õisikud on kõige suuremad ja säravamad ning ka lehevärv kõige erksam noortel okstel, on lõikamise eesmärk panna põõsad kasvatama noori värskeid võrseid. Selleks tuleb oksad igal varakevadel maani maha lõigata.
Noor 1-3-aastane põõsas lõigake maha u 5 cm kõrguselt, vt joonist. Nii madalalt lõigates kasvab küll vähem võrseid, aga need on tugevamad ja sirgemad. Kõrgemalt lõigates kasvab rohkem võrseid, aga need on peenemad ega õitse nii uhkelt. Ka lehed on sellistel okstel väiksemad.
Suure vana põõsa (läbimõõt võib olla isegi 1 m) seest lõigake valikuliselt välja vanu jämedamaid ja harunenud oksi 5-10 cm kõrguselt. Puhastage põõsas ka peenikestest okstest, sest neile ei kasva ilusaid lehti ega õisi. Selliselt lõigatud põõsa jõud läheb alles jäänud tüüka uinuvatesse pungadesse, millest kasvavad jõulised noored võrsed.
Kollaste lehtedega sordist saab pügada dekoratiivse kollase kera, aga selline lõikamine ergutab noorte võrsete kasvu. Kevadel tuleb ilusa särava lehestiku saamiseks kogu taim maani maha lõigata. Seega kasvatas põõsas kogu suve tarbetult oksi ja raiskas jõudu. Selline taim vananeb ruttu.

Vead

• Põõsast ei lõigata üldse. Mõne aasta pärast omanik imestab, miks kunagiste suurte värvikate õisikute asemel näeb nüüd vaid kribalat õiepuru, varem nii säravkollaste lehtedega sordil on aga lehed tuhmid ja väikesed.


• Massiline viga: õisikud lõigatakse peale õitsemist maha, sest "pruunide õisikutega kaetud põõsas on ju kole". Selle tagajärjel hakkavad lõikekohast allpool arenema külgpungad, kasvab palju uusi võrseid, oksa otsa tekib viht. Selliseid jaapani enelaid näeb peaaegu igas aias. Kui teid pruunid õisikud siiski väga häirivad, siis lõigake need ära õisikurao kohalt - niipea, kui lõikate kaugemalt läbi võrse, hakkab see kohe uusi kasve ajama. kuivanud õisikud on talvel muide väga dekoratiivsed, kui neid katavad lumemütsikesed ja linnud käivad seal seemneid nokkimas.

(Allikas: Maakodu erinumber "Suvi aias": Põõsas ootab tarka lõikajat, Kaja Kurg, 2006)


PÕÕSASMARAN (Potentilla fruticosa)
Põõsasmaranad õitsevad ennastunustavalt jaanipäevast hilissügiseni. Lõikamise eesmärk on saada hästi palju õisi. Õitseb eelmise aasta okstel.
Paari aasta tagant lõigake põõsast välja maapinna lähedalt vanemaid jämedamaid ja harunenud oksi, samuti peenikesed oksad, mis raiskavad kasvuenergiat, aga õitsevad nirult, vt joonist.

Vead

• Põõsast kärbitakse. selline põõsas ei õitse või õitseb väga vähe, sest õiepungadega oksad on eemaldatud.


• Sügisel lõikavad paljud põõsalt ära äraõitsenud pruunistunud õied. See soodustab külgokste arengut, tekib palju peenikesi nirult õitsevaid oksi. Selle asemel pühkige kuivanud õisikud kevadel luuaga põõsa pealt ära, need varisevad ka ise.

(Allikas: Maakodu erinumber "Suvi aias": Põõsas ootab tarka lõikajat, Kaja Kurg, 2006)