Tuesday, December 29, 2009

Materjal :)

Rees kirjutab:
Otsustasin vanu võlgu likvideerida ja kirja panna, kuidas parketi alusvaibast põnevat ehetevalmistamise materjali teha. Kindlasti leidub sellealast õpetust jms netis, aga ma kirjutan lihtsalt ja kahe sõnaga, kuidas mina seda teen. Kui kellelegi jääb miskit arusaamatuks või tekivad küsimused, siis vastan neile rõõmuga.

Nii. Eelduseks, et seda põnevat aktsiooni läbi viia on parketi alusvaiba olemasolu. Saab seda igast ehituspoest, arvatavasti. Ja suhteliselt väikese raha eest. Sarnane materjal leiab ka pakendimaterjalina kasutust (kerged ja õrnad asjad, näiteks muusikainstrumendid on tihti selle sisse keeratud). Eeldus number 2 ja 3 on vastavalt siis küpsetuspaberi ja triikraua olemasolu. Need kolm asja hakkavad siis tööle.

Võta parketi alusvaip (tüütult pikk sõna, edaspidi nimetan seda lihtsalt materjaliks) ja lõika umbes kolm kuni viis soovitud suuruses tükki. Täpsus ja korrektsus ei ole oluline. Võib ka rebida. Materjali müüakse poes paksemat ja õhemat, ise eelistan paksemat, siis on tulemus ka kopsakam ja mustrid reljeefsed. Lisaks suurtele tükkidele vajad sa ka nö pudi, millest moodustub muster. Tee ribakesi, tükikesi jne ning aseta need kihiti pandud suuremate tükkide peale.

Alla panin küpsetuspaberi. Teine kiht küpsetuspaberit läheb selle virnakese peale ja triikrauda timmi keskmise või pigem suurema kuumuse peale. Libista kuuma rauda vaikselt selle hunniku kohal, küpsetuspaberit vaevu puutudes. Kui raud on piisavalt kuum ja hoiad seda pisut ühel kohal paigal, siis läbi küpsetuspaberi hakkab varsti paistma, kuidas materjal ennast liigutab ja sulades kokku tõmbab. Protsessi üle on kontroll sinul vastavalt sellele, kui lähedale sa raua paned. Jõuga peale suruda ei soovita, sest siis läheb tekstuur kaotsi ja materjal sulab liialt. Väike näide sellest kui üks kiht on liialt kuumust saanud- ta sulab lihtsalt katki. Seepärast on mõistlik panna alati mitu-mitu kihti.

Kui sa nüüd ühelt poolt oled natuke "keevitanud", siis võta küpsetuspaberi vahel olev peotäis ja keera ringi, anna teisele poolele samamoodi kannatlikult ja tasapisi kuumust. Saadud leheke on algul kuum ja vetruv, veidi hiljem muutub tugevamaks. Võrrelda võiks teda papiga- umbes sama paks (kui panid kihte ikka palju), lõigatav, õmmeldav, värvitav jne...

Eri kihtide vahele saab panna ja litreid, kardinatülli, peenest PVCtorust saetud seibe, lõnga-niiti jne. Ainus ebaõnnestumine oli pulkpärlite lisamine. Kihtide vahele jäid kenasti kinni ja moodustasid ka superpinna, aga... katsu sa pärast seda lehte lõigata, kus sees puha klaas kääridele vastu hakkab. Esimene untsus leht, ühesõnaga. Samas oleks seda väga edukalt saanud ära kasutada mingisse lapitöösse õmmeldes või mõne koti esipaneelina, ääred olid ju vabad. Sellised kurjad mõtted on mul ka peast läbi käinud, et õmbleks, see ju käega katsudes täitsa õmmeldav materjal.
(Allikas: http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=467&curmese=Jaanuar 2009)

Wednesday, November 04, 2009

Sidruni-kodujuustu kook

Leidsin selle ühest armsast blogist: http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=8602&curmese=Märts%20200802008

Tarvilik
500 g šokolaadiküpsiseid
75 g sulatatud võid
500 g kodujuustu
2 pk vahukoort
2 sidrunit
1,5 dl suhkrut
5 tl želatiini
100 g kollast mahla + 1 želatiinileht

Tegu
Murenda küpsised ja lisa sulatatud või. Riivi sidrunitelt koor ja pressi mahl välja. Sega kodujuust suhkru, sidrunimahla ja riivitud sidrunikoorega. Lisa vahustatud koor ning paisutatud ja sulatatud želatiin. Pane küpsisepuru ja kodujuustusegu kihiti vormi. Lase külmas tarduda. Kata sidruniviiludega ja mahlast valmistatud tarretisega (mina kasutasin tarretisepulbrist tehtud sidrunitarretist). Kaunistuseks tegin sulatatud šokolaadist liblikad - kinnitasin veinipudeli ümber küpsetuspaberi ja sinna peale joonistasin liblika kujutise, nii jäi kaunistus ruumiline.
Ise teen nii
Kahest munast küpsetan biskviitpõhja, selle peale kodujuustumass. Peale marjad + punane tarretis.

Sunday, October 25, 2009

Klimbid

Tarvilik
1 muna
1oo g hapukoort
soola
pipart
kuivatatud ürte (till, tüümian, majoraan jms)
soovi korral paprikapulbrit
50 g riivitud juustu
1½ - 2 dl jahu (võib ainult nisujahu või nisujahu ja muu (odra, rukki) jahu segu)

Teha mõnus tummine supp (liha/peekon, porgand, sibul, küüslauk, kartul/riis/tangud, kõrvits jne - kõik mis meeldib või mis kodus olemas).

Tegu
Muna kloppida soolaga lahti. Lisada hapukoor ja maitseained, segada. Sega juurde nii palju jahu, et jääks hapukoorest veidi paksem tainas, lisada riivjuust. Lasta 5-10 minutit paisuda. Teha väiksed klimbid (teelusikas teha supileemes kuumaks, vormida lusikaga väike pallike ja panna leemesse)

Ungari guljašisupp

Tarvilik
150 g veiseliha
1 väike sibul (90 g)
2 kartulit (200 g)
1 paprika (100 g)
1 tl (10 g) toiduõli
150 g purustatud tomatit
1 küüslauguküüs
soola
pipart
paprikapulbrit
köömneid
vett

Tegu
Liha, sibul kartulid ja paprika lõigata kuubikuteks. Liha kuumutada koos sibulaga õlis pehmeks, lisada karutl, paprika ja veidi vett. Lisada purustatud tomat, hakitud küüslauk ja maitseained. Keeda kuni kõik toiduained on pehmed.

Hautatud sealiha tomati-tüümianikastmes

Tarvilik (2 portsionit)
200 g seasisefileed (võib ka muu tükk sealiha või veiseliha)
soola
pipart
2 tl toiduõli (10 g)
100 g purustatud tomatit
tüümiani
1 leemekuubik (5 g)
200 g kaalikat
tükk võid
1 dl vett (100 g)

Tegu
Lihast lõigata õhukesed lõigud ja praadida pannil. Maitsestada soola ja pipraga. Praetud lihalõikudele valada purustatud tomat, lisada hakitud tüümian, hautada, kuni liha on pehme. Kaalikas koorida, tükeldad aj keeta soolaga maitsetatud vees pehmeks, vett valada vähemaks, tampida nuiaga pudiks, lisada veidi võid.

Suvikõrvitsa pirukas

Tarvilik
100 g võid
2 dl nisujahu
3 spl vett
veidi soola

300 g suvikõrvitsat (õhukesed viilud/tükid)
1 sibul
2-3 tl karri maitseainet
½ tl soola
100 g riivjuustu

Tegu
Pehme või, jahu ja veidi soola näppida puruks, lisada vesi. Tainas vajutada vormi põhja. Suvikõrvitsa viilud/tükid laduda taignale, peale sibularattad, sool, karri, kõige peale riivjuust. Küpsetada 20-30 minutit 200 kraadi juures.

O! Väga maitsev kombinatsioon samale taignale on lillkapsas+sibul+pipar+sool+juust.

Kohupiimakarask

Tarvilik
125 g kohupiima
2,5 dl piima
1 muna
1 tl soola
1 sl suhkrut või mett
2 sl (50 g) võid
2,5 dl odrajahu
1 dl nisujahu
½ tl söögisoodat
Vormi ettevalmistamiseks:
20 g võid
mannat või nisujahu

Tegu
Kohupiim segada lahtiklopitud muna, piima, soola ja suhkruga. Lisada sulatatud või ja soodaga segatud jahu. Taigen panna kohe võiga määritud ja mannaga ülepuistatud keeksivormi ja küpsetada eelsoojendatud ahjus 180 kraadi juures 30-40 minutit.
Taiganale ja peale võib lisada ürte (tüümian, pune, majoraan, piparmünt vms), seemneid (päevalille, kõrvitsa) jne :)

Kevadesalat

Kaussi lõigata tomatit, kurki, paprikat, õuna, viinamarju. Lisada noori naadilehti, paari võilille õiekroonlehed ja maitserohelist (till, petersell jne). Peale valada sorts oliivõli, näpuotsaga soola-suhkrut-pipart, soovi korral pigistada veidi sidruni või laimi mahla. Segada ja jätta paariks-viieks minutiks maitsestuma.

Müsli

Tarvilik:
7-vilja helbed
pähklid-seemned-rosinad-jne
killuke võid
mesi
fariinsuhkur

Tegu:
Kõige parem on müslit teha wok-pannil. Killuke võid, mesi ja suhkur panna pannile sulama. Lisada helbed ja muu meelepärane ning röstida. Vajadusel lisada mett või suhkrut. Süüa meelepärasega või ka niisama :)

Monday, September 14, 2009

Aitame roosidel talvituda

Maakodu 11/2007 (Liventaal, Else: Aitame roosidel talvituda) põhjal

Rooside kaitsmisega tuleb alustada juba hilissuvel, andes vajaliku koguse taime puitumist soodustavat sügisväetist. Sügisel ei tohiks vaasi lõigata ka pikavarrelisi õisi, sest muidu ei jää oksale alles uinuvaid pungi, millest areneksid järgmisel kevadel uued õisi kandvad võrsed.

ROOSE MULDAME SEPTEMBRIS
Septembri teisel poolel kipuvad olema juba esimesed korralikud öökülmad, mis võivad tekitada roosioksa koorele külmalõhesid. Nende vältimiseks on soovitav alumised lehed umbes paarikümne sentimeetri kõrguselt ettevaatlikult lehekaenlas olevat punga vigastamata ära lõigata (mitte rebida!) ning katta põõsas koonusjalt kuiva liiva või mullaga, mille kevadel peab peenrast eemaldama.
1. Lõigake ära alumised lehed
2. Riisuge peenar hoolega puhtaks
3. Mullake ettevaatlikult
4. Korralikult mullatud roosipõõsas
Turvast ja saepuru kasutada ei saa, sest need imevad endasse rohkesti vett ja jäätuvad talvel pikaks ajaks läbi.
Kindlasti ei tohi roosidele mulda kraapida nende ümbert! Ka põõsa juured - eriti neil taimedel, kes pole kohalikku päritolu - võivad karmil talvel kannatada. Samuti pesitseb põõsaalises mullas rohkesti roosi kahjustajaid. Haigustekitajate hulk peenra mullapinnal aitab vähendada äraõitsenud õisikute, haigete lehtede ja umbrohu eemaldamine.
Rohtsetel võrsetel tuleks latv ära näpistada, ehk jõuavad nad veel puitudagi. Nooremad rohtsed ja pehmed võrsed peab aga mullapinna lähedalt eemaldama, sest need kindlasti ei puitu ega talvitu.
Mullatud roosid võivad edasi kasvada ning ka õitseda kuni tugevamate sügiskülmadeni.

KUIVAD PUULEHED ON HEA KATE
Kuiva ilmaga tasub kokku riisuda puulehti. Tammelehed ja vahtralehed sobivad oma suure parkainete sisalduse tõttu hästi, need ei vetti ega kõdune kergesti. Lehti hoidke õhurikkalt ja kuivalt, ärge toppige neid tihedalt kotti.
Öökülmadele järgnrevad varsti päevased külmakraadid. Paar kraadi karastab roose parasjagu, kuid kui maapind on mõne cm ulatuses külmunud, läheb asi tõsiseks.
Nüüd võib roose nii palju tagasi lõigata, et oleks hõlpsam katta: kõrgemaid põõsaid kuni poole kõrguseni, madalamaid vähem. Allesjäävad oksad võiksid olla vähemalt 25-40 cm kõrgused. Puhastage põõsad ja peenar täielikult lehtedest ning taimejäänustest. Kõigel sellel, mis maha jääb, pesitsevad suurima mõnuga taimekahjurid. Vajadusel lisage taimede ümber mullatud koonustesse kuiva mulda.
Kui peenar puhas ja ilm juba ööpäevaringselt mõne külmakraadiga, hakake roose katma. Näiteks kuuseokstega. Oksad katsuge panna nii, et nad aitaksid taimedele lund koguda ning kaitseksid põõsaid ka varakevadiste eredate päikesekiirte eest. Kuni ilmad püsivad kuivaemad ja külma on paar kraadi, on kõik hästi.
Kui ilmad muutuvad külmemaks (-10 kraadi ja alla selle), tuleks roosidele katet lisada. Puulehed laotage umbes 20 cm paksuselt kuuseokste peale ning sellele omakorda mõni oks lehtede kinnihoimiseks.
5. Sobiv tagasilõikamise kõrgus on 25-40 cm
6. Mullatud ja tagasilõigatud roos
7. Katke põõsas esmalt kuuseokstega
8. Kuivad lehed on hea talvekate
9. Kuuseoksad ei lase tuulel lehti laiali puhuda


Monday, August 17, 2009

Leivakrõps

Tarvilik:
4 viilu leiba
tükk võid
supilusikatäis mett
supilusikatäis fariinsuhkrut

Tegu:
Köögikombaini abil hakkida leib pudiks. Pannil sulatada või, lisada mesi ja suhkur - veidi aja pärast lisada leib, segada. Kui soovitakse magusamat leiba, siis lisada veel suhrut või mett. Veidi aega praadida pannil ja siis krõpsuma oleku saamiseks panna küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja ~100kraadisesse ahju kuni on sobiva krõpsuastme saavutanud.
Süüa jogurti, hapupiima, piima, kisselli või muu meelepärsega.

Tuesday, August 04, 2009

Taimede hooldus: lõikamine

TÄHKLAVENDEL (Lavandula angustifolia)
Lavendlid armastavad päikest ja tuulevaikset kasvukohta. Neile meeldib kuivem, mitte väga rammus muld. Nad ei talu happelist pinnast.
Lavendleid tuleb 2× aastas kärpida: esimest korda siis, kui eemaldatakse õitsenud õievarred ja teist korda varakevadel, kui lõigatakse ära talve jooksul kahjustunud igihaljas lehestik või kui kahjustusi ei ole, siis pügatakse puhmas kenasti vormi.

(Allikas: http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/Lavendel.htm)

Ajakirjas Aed (10/2003) avaldatud Rein Sanderi artikli Lavendel aias andmetel lõigatakse kevadel ära külma saanud ladvad ja lume raskuse all murdunud oksad, augustis tehakse vormilõikus. Noored võrsed jõuavad siis enne sügiskülma veel piisavalt puituda, tihe poolümar mätas talvitub ja talub lumekoormat paremini kui hõre.

Lisaks: tähklavendli sordid (nt Munstead, Hidcote, Rosea) ei anna seemnest paljundamisel 100% sordiehtsaid taimi.

NIPPONI ENELAS (Spiraea nipponica)
Nipponi enelas õitseb mais-juunis, kaunilt kaarduvad oksad on sel ajal üleni kaetud valgete õitega. Õitseb eelmise aasta võrsetel. Lõikamise eesmärk on sundida põõsast kasvatama suvega uued noored kaarjad oksad, mis kattuvad järgmisel kevadel õievahuga.
Peale õitsemist lõigake põõsast välja vanemaid õitsenud oksi, vt joonist. Noorel põõsal eemaldage enam-vähem kõik õitsenud oksad, vanemal umbes kolmandik. Lõigake võimalikult maapinna lähedalt, kuna see soodustab uute elujõuliste võrsete kasvu. Tekivad nipponi enelale omased pikad kaarduvad oksad, mis õitsevad rikkalikult. Lõikamata põõsas muutub varsti tihedaks ja vähe õitsevaks pässakaks.
Samamoodi lõigake ka tuhkur enelat (S. cinerea).

Vead



  • Pärast õitsemist lõigatakse ära pruunistunud õisikud, et põõsas näeks ilus välja. See ergutab lõikekoha juures kasvama hulgaliselt külgvõrseid, suvega kasvab sinna "luud". Järgmisel aastal need peened oksad õitsevad, ilusaid pikki õiekaari põõsal aga pole. Tuhkur ja nipponi enelas jätke pigem lõikamata, kui hakkate teda kärpima.

  • Suvel kärbitakse noori aastakasve.

  • Vana põõsa noorendamiseks lõigatakse ära kõik oksad.
(Allikas: Maakodu erinumber "Suvi aias": Põõsas ootab tarka lõikajat, Kaja Kurg, 2006)


JAAPANI ENELAS (Spiraea japonica)
Jaapani enelal on palju eri värvi õite ja lehestikuga sorte. Õitseb sama aasta võrsetel. Kuna õisikud on kõige suuremad ja säravamad ning ka lehevärv kõige erksam noortel okstel, on lõikamise eesmärk panna põõsad kasvatama noori värskeid võrseid. Selleks tuleb oksad igal varakevadel maani maha lõigata.
Noor 1-3-aastane põõsas lõigake maha u 5 cm kõrguselt, vt joonist. Nii madalalt lõigates kasvab küll vähem võrseid, aga need on tugevamad ja sirgemad. Kõrgemalt lõigates kasvab rohkem võrseid, aga need on peenemad ega õitse nii uhkelt. Ka lehed on sellistel okstel väiksemad.
Suure vana põõsa (läbimõõt võib olla isegi 1 m) seest lõigake valikuliselt välja vanu jämedamaid ja harunenud oksi 5-10 cm kõrguselt. Puhastage põõsas ka peenikestest okstest, sest neile ei kasva ilusaid lehti ega õisi. Selliselt lõigatud põõsa jõud läheb alles jäänud tüüka uinuvatesse pungadesse, millest kasvavad jõulised noored võrsed.
Kollaste lehtedega sordist saab pügada dekoratiivse kollase kera, aga selline lõikamine ergutab noorte võrsete kasvu. Kevadel tuleb ilusa särava lehestiku saamiseks kogu taim maani maha lõigata. Seega kasvatas põõsas kogu suve tarbetult oksi ja raiskas jõudu. Selline taim vananeb ruttu.

Vead



  • Põõsast ei lõigata üldse. Mõne aasta pärast omanik imestab, miks kunagiste suurte värvikate õisikute asemel näeb nüüd vaid kribalat õiepuru, varem nii säravkollaste lehtedega sordil on aga lehed tuhmid ja väikesed.

  • Massiline viga: õisikud lõigatakse peale õitsemist maha, sest "pruunide õisikutega kaetud põõsas on ju kole". Selle tagajärjel hakkavad lõikekohast allpool arenema külgpungad, kasvab palju uusi võrseid, oksa otsa tekib viht. Selliseid jaapani enelaid näeb peaaegu igas aias. Kui teid pruunid õisikud siiski väga häirivad, siis lõigake need ära õisikurao kohalt - niipea, kui lõikate kaugemalt läbi võrse, hakkab see kohe uusi kasve ajama. kuivanud õisikud on talvel muide väga dekoratiivsed, kui neid katavad lumemütsikesed ja linnud käivad seal seemneid nokkimas.
(Allikas: Maakodu erinumber "Suvi aias": Põõsas ootab tarka lõikajat, Kaja Kurg, 2006)


PÕÕSASMARAN (Potentilla fruticosa)
Põõsasmaranad õitsevad ennastunustavalt jaanipäevast hilissügiseni. Lõikamise eesmärk on saada hästi palju õisi. Õitseb eelmise aasta okstel.
Paari aasta tagant lõigake põõsast välja maapinna lähedalt vanemaid jämedamaid ja harunenud oksi, samuti peenikesed oksad, mis raiskavad kasvuenergiat, aga õitsevad nirult, vt joonist.

Vead



  • Põõsast kärbitakse. selline põõsas ei õitse või õitseb väga vähe, sest õiepungadega oksad on eemaldatud.

  • Sügisel lõikavad paljud põõsalt ära äraõitsenud pruunistunud õied. See soodustab külgokste arengut, tekib palju peenikesi nirult õitsevaid oksi. Selle asemel pühkige kuivanud õisikud kevadel luuaga põõsa pealt ära, need varisevad ka ise.
(Allikas: Maakodu erinumber "Suvi aias": Põõsas ootab tarka lõikajat, Kaja Kurg, 2006)